Arhiiv

Logi sisse

Laulustuudio Fa-diees MTÜ

Lauluhaldja imetiivad sind siis muinasmaale viivad.

Laula, laula, laula, laula laps – siis sa muutud paremaks

Õppekava

Kooli eesmärk on tuua lapsed juba varajases lapseeas muusika juurde, et arendada nende loovust läbi emotsioonide, rütmide, helide, liikumise ja sotsialiseerumise. Meie soov on avastada laste anded ning arendada neid muusikas, et neist kasvaksid muusikat armastavad ja mõistvad inimesed.

Tartu Laulustuudio Fa-diees on välja kasvanud Tartu Konservitehase muusikaringist , mis alustas tegevust 1984 aastal . Alates 1992 aastast tegutsetakse laulustuudiona. Laulustuudio on aastaid arendanud Tartus laste soololaulu ja korraldanud laste lauluvõistlusi. Oleme korraldanud ka linna ja maakonna laulustuudiote ühiskontserte. Fa-dieesist on juba välja kasvanud kaks uut iseseisvat laulustuudiot- Tõrvandi “Vikerkaar” ja stuudio “The Voices”. # stuudio vislistlast on peale muusikuhariduse omandamist uute laulustuudiote õpetajad .

Laulustuudio tegeleb pidevalt eesti lastelaulu arendamisega- salvestame, kirjastame ja esitleme uusi lastelaule. Korraldame koolitusi muusikaõpetajatele. Laululapsed on salvesetanud mitu uute lastelaulude kogumikku Kummikeks-1994 Midrimaa 1998 Lastelaule Loomadest 2000 Vigurvänt 2002 Samal aastal ilmus ka suurem noodikogumik 60 lauluga Vigurvänt ja Lauluhaldjas. 2005 a. Valmis esimene laulumängude kogumik „Tule mängima“ mis sündis muusikaõpetajate soovil täienduskoolituste jaoks loodud uutest laulumängudest. Aastal 2008 valmis plaat ja noot „Jõulusoov“ Igal aastal oleme salvestanud ka demoplaadi oma laste hetkeseisust.aastal 2009 „Kohtume järgmises laulus“- S Toompere autorilulude plaat noorte lauljate esituses. 2012 Tule mängima 2 2013 Lumivalgeke ja 7 põalpoissi. 2014 „Muinasjutt iseendale“ 2016 „Tule mängima 3“ ja Muinasjutt klaaskuulist etenduse laulude plaat.

Laulustuudio töös osaleb ~ 130 last ja noort vanuses 3-26 aastat. Kogu tegevusaja jooksul on stuudio laululapsed edukalt osalenud kõigil üleriigilistel konkurssidel. Möödunud aastal käisime ka 3 rahvusvahelisel konkursilkus ppeaaegu kõik osalejad tulid auhinnalistele kohtadele ..Laulustuudio Fa-diees, mis alustab tänavu 23 õppeaastat ja on oma tegevuses pidevalt kasvanud ning näidanud häid töötulemusi. Oleme esinenud vabariiklikel konkurssidel ja ka Tartu linna üritustel.. Käesoleval õppeaastal töötab 10 erinevat rühma (3-10 liiget). Kontsertkoosseisud saavad lisaks soolotunde ja liikumistunde. Laulustuudio noortekoosseis on enda külge kasvatanud ka bändi . Inerts ,kes saadab noortekoosseisu ja ka väikeste suuremaid esinemisi

Laulustuudios käivad vahvad ja aktiivsed lapsed. Lisaks tundidele on meil palju esinemisi. Väiksemad saavad lavakogemuse esialgu oma pesas esinedes. Oleme käinud ka 4 kontsertreisil Soomes, kus andsime iga kord 12 kontserti. Laulustuudio lapsed on esinenud kõigil Laulukarussellidel- viimases 6 linna või maakonna esindajat ja 2 poolfinalisti . Eestimaal on esinetud peaaegu igas linnas.

Alates aastast 2002 on laulustuudio lavale toonud 3 lastemuusikali ja 5 kontsert-etendust 2015-2016 hooajal jõudis Vanemuise lavale järgmine lastemuusikal „Muinasjutt Klaaskuulist“ Selles lööb kaasa ja bänd Inetrs ja 1 muusikakooli süfoniettorkester. Kellega on meie koostöö kestnud juba 2008 aastast alates .

Lauöustuudio Fa-diees on kutsunud ellu ja korraldanud Juba 14 aastat üleriigilist lauluvõistlust „Viisivärtnake“ ja korraldanud l tartu linna ja maakonna laste lauluvõistlust Viisivärten aastatel 1992 – 2013.

Koolivaheaegadel saame hästi palju laulda ja seltsielu elada laululaagrites. Meil on mõnus pesa , vahvad inimesed ja võimalus palju ise teha ja otsustada.

Pesa Pepleri 27 on kõigile laululastele ja vilistlastele alati mõnus kohtumispaik.

Igapäevategemistest näed ülevaadet meie  FB lehelt  Laulustuudio fa-diees

MTÜ jätkab ka tulevikus tööd noortele huvipakkuvate hobiringide tegevuste korraldamise ja noorteprojektide toetamisega. Seega on ühingu peamine tegevussuund jätkuvalt laste ja noorte vaba aja arendav sisustamine ja noorte omaalgatuste toetamine.

Väikelaste rühmad

Õppevormid ja meetodid: õppetund, esinemised, kontserdid, osavõtt lauluvõistlustest

Vastuvõtu tingimused: lapsevanema avaldus

Õppevaldkond: muusika

 

. See rühm on suunitletud väikelastele ja nende igakülgsele arendamisele läbi muusikaliste tegevuste. Rühmas võivad osaleda lapsed juba alates esimesest eluaastast. Väga paljud selles rühmas alustanutest jätkavad Fa-dieesis

Beebide- ja väikelaste rühmadesse ootame lapsi vanuses 6 elukuud kuni 3 aastat emme või issiga. Tunni kestvus on 30 minutit. 2-3 aastaste tund 40 minutit. Uuel õppeaastal pakume  3  ja 4 aastastele hommikust rühma, kus nad oleksid tunnis ilma vanemateta. Muusika nautimisele järgneb soovi korral lõbus koosolemine mängutoas

Beebikool

Kui emme ja laps on juba teineteisega kenasti harjunud, siis on paras aeg ka teistega kohtumiseks. Vanematele annab beebikool võimaluse omavahel suhelda, jagada lapsekasvatamise muresid ja rõõme. Samuti saavad nad uusi ideid ja julgust oma titaga rääkimiseks ja laulmiseks.

Beebid naudivad ema või isa laulu, hellitusi, kiigutamist ja hüpitusi. Peatselt juba tuttavad laulud ja liigutused loovad heaolu- ning kindlustunde. Nad tunnetavad rütmi, liikumist ja muusikat vanema kaudu. Tunnis on ühendatud sülemängud, lapsele laulmine, võimlemine ja muusika järgi liikumine.

Laul on oluliseks vahendiks turvalisustunde tekkimisel ja rahustamisel. Lauldes lapsele korduvalt samu laule, omandab ta need passiivselt ja üllatab vanemaid edaspidi neid ära tundes ning lauldes.

Ihupuudutus (tunnis siis võimlemise-silituste osa) on beebile oluline, mõjutades tugevalt närvisüsteemi kujunemist ja küpsemist.

Kaasasündinud rütmitaju arendamiseks on sobilikud kiigutamine ja mitmesugused mängud. Koordinatsiooni tugevdab samuti kiigutamine.

Laps naudib kiigutamist ja hüpitamist-sellega valmistab vanem teda ette iseseisvaks liikumiseks.

Muusika abil võime arendada elus mujalgi vajalikku kuulamisoskust- see eeldab, et oskame olla tasa ja kuulata vaikust.

Väidetavalt on beebikoolis käinud lapsed hiljem omaealistest julgemad, emotsionaalsemad ja arenenumad.

Kindlasti ei ole vanema viisipidamisoskus takistuseks beebikooli tulekule!

Kõik võivad tunnis julgesti kaasa laulda, sest iga tita igatseb kuulda just oma ema või isa häält!

Kui aga algul tõesti kaasa laulda ei taha, on tore seegi, kui tunnist meelde jäänud liisusalm või laulusõnad kodus omal viisil käiku lähevad

Lapsed võtame vastu ilma konkursita.

 

1 – 2 aastased lapsed käivad nädalas koos 2 tundi nädalas ja viibivad tunnis koos vanematega. Vanemate abil teeme erinevaid rütmiharjutusi, liigume erinevates rütmides, laulame ja mängime.

3 – 4 aastased käivad nädalas koos 2 tundi ja viibivad tunnis ilma vanemateta.

Rühma eesmärgiks on lapses isiksuse arendamine läbi laulu ja tantsu ning tema võimete avastamine ja suunamine.

 

Laste muusikalise arengu tase ja tempo on erinev ning suuri võimalusi laululise tegevuse läbiviimiseks erinevate muusikaliste võimete ja oskustega lasterühmas pakub diferentseeritud tööviis. Selles töös on olulisel kohal lähtumine laste individuaalsetest võimetest kõikide muusikaliste põhivõimete osas.

Diferentseeritud laululine tegevus on üles ehitatud lapsele eakohaste meloodiliste mudelite kinnistamisele.

Helilaaditaju areneb soodsate muusikaliste mõjutuste tulemusena viiendal – kuuendal eluaastal. Kuuldekujutlusse jäävad helide suhted ja lihtsamad viisid, mis talletuvad. Nende toel kujuneb nelja – viieaastasel lapsel esmane tonaalsusetunnetus (Michel 1968, Päts 1989, Teplov 1947). Mõni laps laulab helidevahelisi suhteid õigesti, kuid vahetab helistikku mitmel korral. Seda ei tule vaadelda ebamusikaalsuse tunnusena vaid kui muusikalise arenguprotsessi loomulikku osa.

 

Muusikaline areng saab toimuda vaid aktiivse musitseerimise käigus. Selleks, et muusikatund pakuks võimalust kõikidele lastele, on vaja arvestada muusikalise arengu erisusi. Diferentseerimine toimub rühmatöö vormis, kus pakutakse lasterühma jõukohasusest lähtuvalt arendavaid ülesandeid.

Laste vanuselistest iseärasustest lähtuvalt on tunni tegevus tihedalt seotud mänguliste elementidega. Laps on innustunud mängija. Mäng on lapse juhtivaid tegevusi, mille abil ta õpib kaaslastega suhtlema ja probleeme lahendama. Mängides toimub lapse loomulik areng. Muusikalisi mänge mängides toimub lapse muusikaline areng, aga ka tähelepanu ja kontsentratsioonivõime areng ning teistega arvestamise oskus.

 

Muusikaline õppemäng on mitmekihiline pedagoogiline võte, mille eesmärk on mõne muusikalise probleemi lahendamine, ülesande õppimine või õpitu kinnistamine. Laste muusikalistes tegevustes on ta mänguliseks meetodiks ja õpetuse üheks vormiks (Bodarenko 1974). Õppemäng ühendab endas õppimise ja mängu. Just mänguliste võtete abil suudab laps lahendada raskemaid muusikalisi ülesandeid, omandades seeläbi suure hulga kogemusi, eneseusku ja – kindlust. See põhimõte on diferentseeritud laululises tegevuses tähtsal kohal.

 

Levinuim muusikalistest õppemängudest on rütmilis-meloodiline kajamäng. Kajamängu üks arendatum variant on “pallimäng”. See nõuab lapselt tähelepanu jagamise oskust, et kuulda ettelauldud motiivi ja see meelde jätta.

Mudellaul peab silmas lapsele mõne muusikalis-rütmilise või meloodilise teadmiste-oskuste komponendi selgeksõpetamist või kinnitamist (Kaljuste 1980). Mudellaul on selge ja lihtne, piiratud ulatusega ja mitte pikk.

 

Oluline osa muusikalises tegevuses on ka imiteerimis- ja improviseerimismängudel. Matkimine on lastele kõige loomupärasem viis uute oskuste omandamiseks. J. Sloboda andmetel on lapse muusikalises arengus juba alates teisest eluaastast uueks tähiseks püüd imiteerida. Esmalt imiteeritakse kuuldud laulude sõnu, valides neist korduvaid või eriti kujundlikke osi. Järgnevalt imiteeritakse juba konkreetseid rütmi- ja meloodiakujundeid.

 

Alates 3. – 4. eluaastast hakkab laps mängima imitatsioonimänge. Seejuures on eriline roll nägemisel, kuulmisel ja motoorikal.

 

Tähtis osa lapse arengus muusikatunnis on ka liikumisel, mis aitab muusikat tunnetada ja mõista. Muusikapedagoogika seisukohalt on oluline märgata ja teadvustada, et muusika ning liikumise sidumine ühte õppeprotsessi tähendab ühest küljest muusika olemusest lähtuvat õpetamist, sest muusika ja liikumine on juba ajalooliselt kuulunud ühte ning teiselt poolt lapsekesksest õpetusest lähtumist, sest lapsed tajuvad loomuomaselt muusikat ja liikumist ühtse tegevusena.

Muusikaõpetuse eesmärke ja sisu arvestades ning lapse üldist arengut järgides, on muusikatunnis põhjendatud ja enamrakendatavad järgmised liikumise liigid (Toom 2001):

  • Rütmiline liikumine
  • Laulumäng
  • Tants

 

Improvisatsiooniline liikumine – avab paljudele lastele tee oma sisemaailma tundmaõppimiseks ja oma tunnete väljendamiseks.

 

Lapsed saavad tunnis kogemusi, oskusi ja teadmisi nii muusika kui ka liikumise valdkonnas. Muusikat või tantsu õpetades tegeletakse samade väljendusvahendite arendamisega, ainult et töövahendid on erinevad: muusikas hääl ja helid, liikumises keha.

Oodatavad õpitulemused

1 – 2 aastased:

Lastel  on arenenud rütmitaju, nad oskavad kasutada mahedakõlalisi rütmipille. Neid käsitsedes on suurenenud laste käteosavus ja koordinatsioon. Lapsed oskavad  liikuda eri karakteritega muusika saatel ja on omandanud ka mõned lihtsamad lastelaulud. Oskavad imiteerida erinevaid loomi, linde ja tunnevad ära nende karakterid.

 

3 – 4 aastased:

Lapsed on omandanud antud laulurepertuaari, oskavad liikuda erineva muusika saatel. Oskavad tantsida õpitud tantse. Võtavad osa kõikidest esinemistest. Julgevad laulda ka üksi.

 

Mudilasrühm . e stuudio ettevalmistusrühm

Eelkooliealiste laulu-mängutund sisaldab lisaks laulmisele loovat liikumist, mängulisust, rütmiharjutusi, pillimängu erinevatel Orff instrumentidel ja muusika kuulamist. Nendesse tundidesse ootame lapsi vanuses 3-6 aastat. 3 aastased peaksid tunnis suutma olla juba ilma vanemateta. Selles eas muusikalisi katseid ei toimu.

Kolmanda ja viienda eluaasta vahel algab lapse arengu kõige intensiivsem ajajärk, mis kestab kooliminekuni välja. Sinna langevad aastad, mille laps veedab enamasti lasteaias, mõnel juhul ka eelkoolis või algkooli ettevalmistusklassis. See iga loob õppimiseks erilised eeldused. Samas aga tuleb arvestada, et 3-5-aastased lapsed õpivad kõige paremini aktiivsete tegevuste ja mängu kaudu, mis kattub nende individuaalsete vajaduste ning huvidega.

Üldiselt jaguneb 3-6-aastaste laste õppimine kuude valdkonda:

  1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma.
  2. Suhtlemine, keel ja kirjandus. Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid.
  3. Matemaatiliste võimete areng.Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem. Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule.
  4. Teadmised maailmast. Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi. Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda – kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm.
  5. Füüsiline areng. Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni.
  6. Loovuse areng. Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid, laulab.

Sellist arengumudelit toetab igati muusikaline kasvatus.

Stuudio kontsertkoosseis

1.1Õppekava suunitlus on muusikaline vabaharidus.

1.2 Laulustuudio eesmärgiks on isiksuse mitmekülgne arendamine, loomevõime

avastamine ja arendamine.

1.3Kohaliku kultuurielu edendamine.

  1. Õppekava üldosa

2.1 Õppekava eesmärgid ( teadmised ja oskused )

Laulustuudio õppekava läbinud õppur omab muusikalist huviharidust laulustuudio

huvialal. On võimeline esitama vabahariduse tasemele vastavat repertuaari. Omab

üldisi teadmisi muusikast, vokaaltehnikast, lavalisest liikumisest,

näitlejameisterlikusest, häälehügieenist ja artisti käitumisreeglitest.

2.2 Laulustuudio õppekava põhimõtted

Laulustuudioõppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, stuudio

tasandilõpetust kavandades lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • luuakse tingimused õpilaste arengu toetamiseks ja kaasatakse õpilane kui ka

lapsevanem ( eeskostja, hooldaja ) õpiteed puudutavate küsimuste

arutamisse ja otsustamisse.

  • kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust kavandatakse

õpilase individuaalsetest võimetest lähtuvalt.

  • tähtis on õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine.
  • õppeprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, on süsteemne ja terviklik.
  • õppeprotsessis on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine,

küsimuste esitamine ja vastuste leidmine.

  • teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena.
  • õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks

vastavalt muutustele ühiskonnas ja teaduses.

2.3 Õppeprotsess

  • Õppeainetest on kesksel kohal lauluõpe ehk eriala. Ülejäänud ained

lisanduvad vastavalt vajadusele ja võimalustele.

  • Õppetöö kavandamisel peetakse silmas iga õpilase individuaalset võimekust

ja arvestatakse vanuselisi iseärasusi.

  • Õppimise käigus analüüsib ja hindab õpetaja koos õpilasega pidevalt

õpitavat ja kavandab edu saavutamiseks uusi eesmärke.

  • Õppetöö on korraldatud õppeaastate kaupa, õppeaastate arv ei ole piiratud ja

kestab 36 nädalat (1. septembrist – 31. maini).

  • individuaalsete õppetundide arv on alg – ja tavatasemel miinimum 3 tundi

nädalas, nõudlikul tasemel 1-5 vastavalt vajadusele, võimetele ja

koormusele.

  • õppeaastakestel toimub pidevalt kontserte, kus saavad esineda (erinevates

koosseisudes) kõik laulustuudio töös järjepidevalt osalenud õpilased.

Algtase

1 rühm – 6-7 aastased enamus on käinud 2-3 aastat mudilasringis.

2 rühm -7-9 aastased

Tavatase

3 rühm – 8-11 aastased

4 rühm 11-13 aastased

Kõrgem tase

5 rühm- 14-16 aastased

 

6 rühm 17-25 aastased

 

  1. Ainekava

3.1 Õppesisu ja vorm

Laulustuudios tegutsevad vastavalt vanusele ja tasemele:

1)Laste – ja noorte kergemuusika ansamblid, võimalusel bändiõppe avamine

2)Solistid

3)Duetid

4)Erinevad ansamblite koosseisud

5)Taustalauljad

  • Laulustuudiosse võetakse noori muusikalise vestluse alusel
  • Õppetöö kestab üldjuhul 1. septembrist kuni 31.maini
  • Lisaproovid ja laululaagrid toimuvad eraldi kokkulepete alusel
  • Laulustuudio õpilased osalevad laulukonkurssidel
  • Kõik laulustuudio õpilased esinevad vähemalt kahel kontserdil aastas ( jõulu

– ja kevadkontsert)

  • Ülejäänud esinemised toimuvad vastavalt pakkumistele ja võimalustele

3.2 Õppetöö ülesandeks on:

  • Äratada ja kasvatada huvi muusika vastu
  • Kujundada muusikalistmaitset erinevates stiilides repertuaari läbi, laiendada

silmaringi

  • Arendada vokaal – tehnilisi võimeid ja lavalisi oskusi
  • Anda teadmisi laululisest hingamisest ja hääle tervislikust tekitamisest
  • Parandada ja lihvida esinemisoskusi
  • Arendada muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust
  • Omandada kooslaulmise põhitõed – oskus kuulata iseennast ja teisi
  • Arendada muusikalist kirjaoskust, rütmitaju, harmoonilist ja sisemist

kuulmist

3.2.1 Ülesanded tasemete kaupa:

Algtase

  • Kuulamisoskuse arendamine
  • Keha äratamine, lauluks valmisolek
  • Hääle äratamine
  • Keha plastika erinevate võimaluste avastamine
  • Eneseväljendus liikumise abil
  • Keha pingetest vabastamine ja koordinatsiooni arendamine
  • Muusikalised mängud, rütmipillide ja ,,kehapilli” (käteplaks, sõrmenips jne.)

kasutamine

  • Õpetaja abiga laulukeste improvisatsiooniline loomine
  • Repertuaar mitmekesine, vastavalt võimetele (rahvakalendripäevad,

aastaajad, looduse erinevad ilmingud, päevakajalised sündmused jne. )

Tavatase ( lisanduvad õpetused )

  • Lavalise liikumise ja hoiaku õpetamine
  • Eneseväljendusoskuse arendamine
  • Esinemisjulguse saavutamine

Häälekujunduslik töö:

  • kehalised ja hingamisharjutused, vokaal – tehnilised harjutused.
  • Intonatsioonilise puhtuse arendamine
  • Kooslaulmisoskuse arendamine
  • Töösoleva muusikalise materjali analüüsimine
  • Repertuaar mitmekesine, vastavalt vajadusele ja võimetele
  • Erinevate muusikastiilide ning eneseväljendamisoskuse

võimalustega

Nõudlik tase (lisanduvad õpetused)

  • Füüsilise ja vokaal – tehnilise poole ühendamine
  • Süvendatud häälekujunduslik töö
  • Erinevate muusikastiilide tundmine ja nende kasutamine laulmisel
  • Kontserdikultuur ( käitumine laval, riietus, suhe kuulajatega jne.)
  • Materjali muusikaajalooline lahtimõtestamine
  • Uute kõlavärvide otsimine
  • Uute vokaalseadete loomine koos õpetajaga
  • Omaloominguliste laulude loomine

3.3 Töö helistuudios- tulevikumuusika oleks seda laulustuudios teha

Lauljale on väga tähtis võimalus ennast kuulata ja oma esitust parandada ja

lihvida. Seega on vajalik luua võimalused kvaliteetseks lindistuseks ja

stuudiotööks. Stuudiotöö tulemiks on heliplaat õpilaste lauludega. Stuudios on vaja

ka kirjutada helipõhju õpilaste lauludele

3.4 Laulustuudio õppeainete loend

  • Soololaulu tunnid
  • Ansamblilaulu tunnid
  • Hääleseade tunnid
  • Liikumistunnid
  • Näitlejameisterlikuse tunnid
  • Helistuudio tunnid

3.5 Õpilased omandavad

  • Elementaarsed teadmised hääle tekitamisest – kõri ehitus, diafragma ja

muud laulmist toetavad lihased, toe mõiste ja vajalikkus, lõdvestus, sisse – ja

väljahingamise spetsiifika, keha- ja pearesonaatorite kasutamine jne.

  • Õpitakse selgeks hingamis – ja lõdvestusharjutused – harjutused diafragmale

ja kõhulihastele, harjutused näo ja põselihaste aktiivseks tööks ja

lõdvestuseks jne Õpitakse vokaalide ja kaashäälikute õiget tekitamist

  • Töö laulutestide, õigete sõnaväldete ja rõhkudega
  • Õpitakse laulutekste ja laulu muusikalist arengut lahti mõtestama
  • Omandatakse julgus esineda, keskendumine laulu sisule ja meeleolule ja

veenvale esitusele

  • Õpitakse käituma laval ja suhtlema publikuga

3.6 Õppetööks vajalikud tingimused ja vahendid:

  • Arvuti koos vajalike muusika kirjutamise, salvestamise ja kuulamise

programmidega

  • Kvaliteetne helivõimendus, lindistusaparatuur ja mikrofonid
  • Videokaamera ja portatiivne diktofon, DWD mängija
  • Suur teler – monitor
  • Klaver, süntesaator, erinevad löökpillid, kitarr jne.
  • Näitlikud õppevahendid – CD, DWD, erialane kirjandus
  • Kasutatavad õppevahendid – noodipaber, CD toorikud, patareid jne.
  • Õppeklassid ja hea akustikaga saal-

3.7 Õpetajad

  • Põhilist õppetööd viib läbi kvalifitseeritud lauluõpetaja – õppejõud
  • Tööprotsessi on vaja kaasata :

1) Repetiitor – kontsertmeister

2) Stuudiohelitehnik – arvutumuusika spetsialist

Stuudio kontsertkoosseisu laulurühmades tegeleme juba põhjalikult muusika väljendusoskuste arendamisega. Püüame juba  esimeste klasside õpilastega hakata arendama mitmehäälsust. Tundide ülesehitusel on  olulised  hääle ja hingamisharjutused, fraseerimine, teksti mõistmine ja artikuleerimine, rütmiharjutused, pillimäng (rütmipillid, plaatpillid, 6-keelne kannel, ukulele) jm. Kontsertkoosseisu rühmadele pakume lisaks laulutundidele ka tantsutundi. Nendesse rühmadesse võtame uusi õpilasi vastu ainult muusikaliste katsete alusel, mis toimuvad esimeses tunnis.

Kontsertkoosseisu rühmadega tegeleme ka uue lastelaulude plaatide salvestamisega .

Lisanduvad ka lavalise liikumise ja kõnetehnika tunnid – et olla valmis muusikalide lavale toomiseks . Tunnid toimuvad 3 korda nädalas Lisaks esinemised , lavaproovid . meistriklassid .

Soololaul

Vanuses 13-26 eluaastat

Tunnid toimuvad 2 korda nädalas . õpitakse soololaulu 1 kord nädalas on ansamblitund – mis arendab koosmusitseerimise oskust

Solistidel on võimalus teha koostööd ansambliga Inerts, mis on moodustunud laulustuudio pikaaegsetest liikmetest .

Miks õppida laulmist ? Õpetaja kokkuvõte oma õppemeetodidetst

Eesti rahvas on üks ilmatu äge laulurahvas ning koos -, ühis- ja muidulaulmised tulevad justkui iseenesest. Samuti on meil populaarsed laulusaated ja võistlused ning staare näikse tulevat uksest ja aknast. Kõik tundub toimuvat väga lihtsalt ja ilma vaevata.et tekib küsimus, kellele seda eraldi lauluõpet niiväga vaja on, kui kõik on nii andekad . Tegelikkus on aga see , et konkursitel pinnale jäävad siiski vähesed ja reeglina on need lauljad mõne laulukooli kasvandikud.

Selliseid “mehi metsast” nagu näiteks Tanel Padar, sünnib aga väga harva. Kuigi ka temal on olemas muusikaline haridus- lastemuusikakooli pilliõpe ja rahvamuusikaansambel. Kui klassikaline laulja treenib 10 aastat, et olla laval perfektne, siis sama peaks käima ka muusikali ja poplauljate kohta. Kui on antud kamaluga musikaalsust, aga kehvalt tehnikat ja esinemisoskust, siis seda on võimalik edukalt treenida. Noortel on tahtmine suur, aga enda esinemise tervikut ei osata kokku panna. Laul koosneb reeglina lausetest ja fraasidest, dünaamikast, rütmist, muusikast ja tekstist. Kui ühele osale neist tähelepanu pööramata jätta, on kuulaja jaoks see esitus tunduvalt lahjem ja erilist kananahka ihule ei too. Vähem tähtis pole ka hingamine. Kaua aega vale või puuduliku tehnikaga lauldes on suur tõenäosus endale sõlmed häälepaeltele saada ja see on juba tõsisem probleem. Vale hingamisega kipub hääl katkema ja kukkesid viskama ja esinemisnärviga üldse ülemised ja alumised noodid kaduma. Õige hingamine maandab aga väga edukalt ka suurt esinemisnärvi! Muusikateatrit õppides teadvustasin ma ka enda jaoks termini “kogu kehaga laulmine”. See on 100 % keskendumist lava olles – nii füüsiliselt kui vaimselt. Enamik inimesi kontrollib ennast pidevalt, kuidas ma teistele paistan ja see ei lase tunda ennast vabalt ka laval. Me ei tea, mida teha käte ja jalgadega, kuidas aidata füüsisega kaasa esitusele. Ka see enese keha teadvustamine on väga oluline õppimisprotsessis. Igaüks laulab ju läbi oma isikliku kehamotoorika ja hääletämbri, mis teeb just selle inimese ainulaadseks laval. Seda tasub õpiprotsessis väga toetada. Lavale ei ole vaja kahte identset esinejat, vaid ISIKSUSI. Oma õpilastele ütlen alati, et laulmine on tugevalt füüsiline tegevus, sest see hõlmab nii palju lihasgruppe. Häälepaelad on vaid kaks imetillukest lihast kõris, mis vajavad teiste palju suuremate lihasgruppide abi, et särada! Ja see tähendab treeningut. Igapäevast treeningut nii füüsilist kui häälelist. Nagu sportlane, kes üritab ikka kõrgemale ja kaugemale hüpata , nii ka laulja peab treenima lihaseid, mis aitavad häälepaeltel areneda. Vahe on vaid selles, et lihased on rohkem sisemised ja nähtamatumad ja seetõttu raskemini treenitavad. Ainult lihtsalt ilusa sixpackiga kahjuks kellestki lauljat ei saa. Olen avastanud, et peale muusikalise treeningu, on lauljale väga kasulik näiteks ka Pilates. Kasutan kergemaid Pilatese harjutusi ka õpilaste peal. Kuna laulmine on emotsioon, siis ütlen ka oma õpilastele – õpi, kuula, harjuta lugu lihasmälusse, treeni tehniliselt rasked kohad, võta lugu enda jaoks üksipulgi miniosadeks ja treeni endale tekst pähe. Siis mine lavale, unusta kõik ja laula. Sest eeltöö on tehtud, laulu nüansid tabatud, nüüd jääb lisada vaid ENERGIA, see zuts tagumikus ja rõõm rinnus, mis silmad särama ja hinge põlema paneb. Kui sa seda kõike oskad, siis oledki LAULJA ja suudad publikule pakkuda sellist esitust, millega ka ise rahule jääd.

Vokaal-instrumentaalansambel „Inerts“

Koosneb laulustuudiosse pikaks ajaks ( 10-20 aastat) jäänud laululastest ja nende sõpradest pillimeestest. Lauljatel on ju vaja erinevaid saatepille erinevatele lauludele, ka muusikalides ja kontsertitel vajame erinevaid saateid- nii on tekkinud laulustuudio s laulnud ja suureks saanud lastestest vokaal-instrumentaalansabel Inerts. Pesas käiakse koos 2 korda nädalas. Mängitakse väga erinevat repertuaari- nagu saatebändile kohane – alates lastelauludest kuni rocki ja jazzini. Inerts saadab ka kõiki laulustuudio suuri kontserte ja aitab lauluplaatide salvestamisel. Paraku tegutsetakse laenatud tehnikaga .

 

 

Print Friendly, PDF & Email